Munitsipaalpolitsei mailisüsteem katki

Posted: oktoober 25th, 2009 | Author: | Filed under: ikaldus | Tags: , , , , , , | No Comments »

Tallinn on muutunud ikka väga masendavaks linnaks. Linnakodanikel ei ole võimalik isegi enam MuPole kirjutada. Saatsin neile pühapäeva hilisõhtul kirja ning vastuseks tuli:

“Vabanda, ei saanud teie kirja kätte – meil on juba liiga palju kirju”

mupo mail katki

Tundub, et linnakodanikelt on võetud viimanegi võimalus…

….

Tuleb vist jalgadega hääletada ja oma maksuraha vähe teise kohta saata

…..

Ma mäletan küll ühte kohtulahendit, kus öeldi, et saadetud kirja mitte kättesaamine ei ole vabandus. 🙂

Masendav, Kes siis veel?

Edit:

Selguse huvides peab mainima, et hoopis mina olen loll.

õiged aadressid on hoopis lõpuga tallinnlv.ee

Samas kellele kuuluvad tallinn.ee aardressid ning miks on tekitatud segadus sellega, et sellised aadressid üldse eksisteerivad?

Saatsin küsimuse tallinn.ee domainihaldurile


Mupo õpetab liikluseeskirju

Posted: juuli 20th, 2009 | Author: | Filed under: Möla | Tags: , , , , , | No Comments »

No näed. Mupo võtab jälle sõna

Parkimise reegleid nad siis juba teavad. Kui külm neid ära ei võta, siis äkki oskavad varsti juba reeglite järgi sõita kah.
Eelmise pühapäeva õhtul (st  12 juuli) sõitsin lauluväljakust kuni Norde keskuseni ühe mupomobiili[TM] taga. Mulle õpetasid nad igatahes kaks uut asja:
  • Ajutine 30 märk on lihtsalt ilu pärast.
  • Vöötraja ääres seisev jalakäia konutab seal nii sama.

Mõtlesin et ei ole vastutustundlik kodanik ja ei hakka 110 helistama. Nüüd juba kahetsen.


Roheline reede: kuidas jalgrattal ellu jääda (aga ära sõida Tallinnas trammiga!!!)

Posted: mai 22nd, 2009 | Author: | Filed under: Möla | Tags: , , , , , , , , | No Comments »

Käisime täna koos pipi ja lastega roheliste rattasõiduüritusel Roheline reede: kuidas jalgrattal ellu jääda?

Tahad teada, mis värk? kiika rattarikkaks.ee

?ritus oli muidugi supper ja minu matkakaaslased maailma parimad. Eriti suure kullast medali peaks saama Viktooria, kes peale spordipäeva oma väiksel rattal pea kakskümmend kilomeetrit maha sõitis.  Meie juurest Lennujaama on umbes üheksa kilomeetrit ja tagasi ju sama palju.

Tallinnas rattaga ellujäämine, koos kahe lapsega ei ole lihtsa tegevuse killast. Samas, nagu päeva lõpuks näha oli, siiski tehtav.

…. aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Peale Toompealt tulekut keeras aga ilm taas vihmale ja kõhud olid kõigil kole tühjad. Kuna madal tramm oli peatuses ilusasti saadaval, siis otsustasime koos ratastega Balti jaama juurest peale astuda. Minul, kes ma trammi, bussi või trolliga sõidan tavaliselt 29 veebruar, oli üldse meelest läinud, et ka miskine pilet tuleb osta (ütleme nii, et oli rõõmus tuju ja muud mõtted peas). Saime just peatusest välja sõita, kui pipi järsku avastas: “Näe väiksed rohelised mehikesed on trammi seisma saanud ning kangutavad uksi lahti” Ei olnud need tulnukad vaid hoopis minu suured lemmikud MuPokad. Kargas siis mingi õudse aktsendiga tädi minu juurde. Selleks ajaks olin ma juba ära jaganud, et vaja otsida mobiili, millega pilet lunastada. Hakkasin siis otsima miskeid tuttavaid silte, kus kirjas kuidas piletit saada. Silte muidugi ei olnud.

Tegelikult oli üks silt, aga see oli ilusasti ukse kohal nii, et seda nägi alles siis, kui trammist maha astuda. Milline geniaalsus? Otse loomulikult ostetakse ju pilet siis kui maha minnakse.

Tunnistasin siis tädile ausalt üles. Tulime just peale ja mina ei oska kuskilt leida, kuidas piletit osta. Selle asemel, et mind ilusasti õpetada, hakkas tädi hari punaseks minema ja õhus oli tunda kärsahaisu.

Tädil olid pakkuda mulle menüüs järgmine:

  1. Oleks võinud juba peatuses vaadata kuidas piletit osta. Ei no muidugi, otse loomulikult oli mul selleks piisavalt aega. Vihma sadas, peatus oli nagu tavaliselt asokaid täis ja tuli just madal tramm, mis pipi andmetel (tema ju teab, sest tal ka väike laps ja vanker) liigub umbes kord kolme päeva jooksul.
  2. Oleks võinud minna trammijuhi juurde ja seal pilet soetada. Of course!!!. Viktoria ühe käe otsas, tema ratas teise käe otsas, väike muki hambus ning oma ratas seljas on seda kõike kahe minuti jooksul täitsa vabalt võimalik teha.
  3. Peaks tulema ilusasti trammist maha ja võtta vastu alandlik karistus ning täita onu Edgari (vabandust, ikka ülla ja ausa linnavalitsuse) kukrut.

Minule ei sobinud neist aga ükski 😉

?nneks oli MuPokatel veel pisut mõistust peas ning nähes minu ja pipi mõrvarlikke pilke, millega tavaliselt saab peegleid purustada, lasid nad ruttu varvast.

Väga masendav indeed.

Rattaga sõitu me muidugi ei jäta. Tuleb lihtsalt teha plaane nii, et rohelistel mehikestel teiselt planeedilt ei oleks sellega midagi pistmist.

?htul aga selgus, et miskise pileti olin ma siiski ostnud. Nimelt oli mul telefonis kirjas, kuda lapsele kuupiletit osta. Otse loomulikult ei vahetanud ma aga numbrit õigeks ning selle kulu läks mu armsa tööandja kraesse.

Tahaks kohe ropendada sellise suhtumise peale.

Miks ma ei saa oma maksuraha kulutada kuidagi muud moodi?

….

Tegelikult aga saab.

Tuleb minna valima.

Ja arvake ära, kelle poolt ma kohe kindlasti ei hääleta 🙂


Kaebame Tallinna ja Munitsipaalpolitsei kohtusse!

Posted: november 24th, 2008 | Author: | Filed under: ikaldus | Tags: , , , , , , | No Comments »

Tänaõhtused tegevused on rõõmsalt lõpetatud ja auto parkimiskohtki lumest puhtaks tehtud. Lastel nalja ja rõõmu kui palju. Mis aga kogu nalja katki teeb on Tallinna linna ning toreda Munitsipaalpolitsei tegevus.

Eile sai juba hommikust saadik kuulatud nuttu ja halda, kuidas talv jälle ootamatult tuli. Ok eks igaüks saab aru ning raskel hetkel ei ole ju ilus hakata teisi süüdistama. Parem anda oma viis senti.

Küll aga sai minu heatahtlikus tänase õhtuga otsa ja tahaks verd näha.

Ah et miks?

Read the rest of this entry »